Mõista reeglit. Märka tingimust.

Väikelaeva
teooriaeksamiks
kordamine.

Poid ei pea segamini minema. Õpi väikelaevajuhi teooria selgeks lühikeste selgituste, piltide ja enda proovilepanekuga.

18 peatükki · 297 testiküsimust · Tasuta

Väikelaeva kursi õppimise skeem: põhjasuund, vööri suund HDG ja tegelik liikumissuund COG

Üks oluline vaheVöör näitab üht.
Hoovus võib viia teist.
HDG ≠ alati COG

Kontrollitud 29.10.2026. Sisaldab 2025. aasta varustusmuudatusi ja 2026. aasta sisevete reegleid. Enne päris sõitu kontrolli ajakohast teavet.

10 minutit korraga

Vähe korraga.
Aga päriselt meelde.

  1. Loe põhireegel. Ütle see oma sõnadega välja.
  2. Peida vastus. Proovi peatüki lõpus enne ise.
  3. Kontrolli testiga. Vale vastus näitab, mida korrata.

Konspekt

Õpi teema kaupa.

01Peatükk 01

Seadus ja vastutus

Kes vastutab ja millal on luba vaja?

Väikelaev on seaduses üldjuhul 2,5-24 m kogupikkusega vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk. Sama pikkusega süst või kanuu ei muutu üksnes pikkuse tõttu seaduse mõistes väikelaevaks: seaduses on erandid.

  • Juht on ohutu kasutamise eest vastutav inimene. Ta ei pea olema omanik ega kogu aeg ise rooli hoidma.
  • Omanik vastutab mere- ja sõidukõlblikkuse ning tehnilise korrasoleku eest. Varustatuse ja ohutusnõuete eest vastutavad omanik ning juht.
  • Reisija täidab juhi ohutusalaseid korraldusi. Inimeste arv, last ja mootori võimsus peavad jääma paadi lubatud piiridesse.
  • Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse vähemalt 15-aastasele nõutava eksami ja tervisenõuete täitmisel. Tasu eest vabaajareise juhtiv inimene peab olema vähemalt 18-aastane.

Tunnistuseta juhtimise erand

Kes?Sõiduki piirKõik lisatingimused
Vähemalt 15-aastanePurjepind kuni 25 m² või mootor kuni 25 kWValge aeg, hea nähtavus; merel kuni 5 NM ja sisevetel kuni 9 km kaldast.
Alla 15-aastanePurjepind kuni 20 m² või mootor kuni 10 kWSeadusliku esindaja vastutusel, valge aeg ja hea nähtavus; merel kuni 1 NM ja sisevetel kuni 2 km kaldast.

Viited: S1, A1

Dokumendid, alkohol ja mere hoidmine

  • Üldreegel: vajalik juhtimisõiguse dokument ja väikelaeva registreerimistunnistus peavad olema kaasas. „Laevapass” on harjutustes kasutatud kõnekeelne nimetus.
  • Eesti piires piisab Eesti juhtimisõiguse tõendamiseks kaasas olevast isikut tõendavast dokumendist. Eesti registreerimistunnistuse kaasaskandmise erand kehtib lisatingimustel, näiteks kui registrisse kantud omanik või kasutaja on pardal.
  • Tunnistuseta juhtimise erand ei tähenda, et paati ei pea registreerima või et ohutusvarustust pole vaja.
  • Merel ja merega ühenduses olevatel sisevetel on aluseks COLREG. Muudel laevatatavatel sisevetel kehtib Eesti sisevetel liiklemise kord. Sadamas kehtib ka sadamaeeskiri.
JuhtAlkoholijoobe piir veresVäljahingatavas õhus
Väikelaeva või muu veesõiduki juhtVähemalt 0,5 mg/g ehk 0,5‰Vähemalt 0,25 mg/l
JetijuhtVähemalt 0,2 mg/g ehk 0,2‰Vähemalt 0,10 mg/l

Piirväärtus ise on juba joove. Sõnastus „mitte rohkem kui” mõnes vanas harjutuses on eksitav. Omanik võib kehtestada ka rangema nõude. Ohutu praktiline valik on kaine juht.

  • Kogu prügi pardal kokku ja anna kaldal üle. Ära vala õli, kütust ega reostavat pilsivett üle parda.
  • Navigatsioonimärgi külge ei tohi paati kinnitada. Katkisest või valesse kohta triivinud märgist teata Transpordiametile.
  • Piiriveekogudel kontrolli enne väljumist PPA kehtivaid piiranguid ja väljumise registreerimise korda. Slaidide vana kohalik erireegel ei asenda tänast infot.

Viited: S1, A1, A3

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Kes vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest?

(Väikelaeva juht.)

Kas rooli hoidev sõber muutub automaatselt vastutavaks juhiks?

(Ei. Juht on vastutav isik; roolimine võib olla talle antud ülesanne.)

Milline on väikelaeva pikkuse põhipiir seaduses?

(2,5-24 m; arvestada tuleb ka kasutusotstarvet ja erandeid.)

Mis vanusest saab väikelaevajuhi tunnistuse?

(Vähemalt 15-aastaselt, kui muud nõuded on täidetud.)

Kas 20 kW mootoriga võib alati ilma tunnistuseta sõita?

(Ei. Erand nõuab ka valget aega, head nähtavust ja kauguspiiride täitmist.)

Kas 14-aastane võib tavalise erandi alusel juhtida 20 kW paati?

(Ei. Alla 15-aastase erandis on mootoripiir 10 kW ning lisatingimused.)

Kas 0,5‰ veres on väikelaevajuhi jaoks juba alkoholijoove?

(Jah. Seaduses on vähemalt 0,5 mg/g.)

Mis on jetijuhi vere alkoholijoobe piir?

(Vähemalt 0,2 mg/g ehk 0,2‰.)

Kas Eesti juhtimistunnistus peab Eesti piires tingimata füüsiliselt kaasas olema?

(Isikut tõendava dokumendi olemasolul Eesti tunnistuse kaasaskandmise kohustust ei ole.)

Kuhu panna reisi jooksul tekkinud prügi?

(Koguda pardal kokku ja anda kaldal nõuetekohaselt üle.)

Kus kantakse väikelaeva registrikuuluvust näitavat riigilippu?

(Ahtris.)

Kas merepoid võib kasutada sildumispollarina?

(Ei. Navigatsioonimärgi külge kinnitumine on keelatud.)

Viited: S1, A1

Harjuta seda peatükki
02Peatükk 02

Paadi varustus

Paadi kategooria ja sõidupiirkond

Ehituslik kategooria kirjeldab, milliste tuule- ja laineolude jaoks paat on projekteeritud. See ei ole käsk sellise ilmaga välja minna. Väike meeskond ja vähene kogemus võivad nõuda palju rahulikumat ilma.

KategooriaTuul Beauforti skaalalOluline lainekõrgus
AVõib ületada 8 palliVõib ületada 4 m; erandlikud äärmusolud on välistatud.
BKuni 8 palliKuni 4 m
CKuni 6 palliKuni 2 m
DKuni 4 palliKuni 0,3 m; üksiklained kuni 0,5 m

Oluline lainekõrgus tähendab vaadeldud lainete kõrgeima kolmandiku keskmist kõrgust. Üksik laine võib sellest kõrgem olla. Kategooriatähis C ei tähenda „ohutu igal järvel”.

Kohustusliku varustuse kolm kaugusastet

Kaugus lähimast kaldastPõhimõte
Merel kuni 5 NM / sisevetel kuni 9 kmLähisõidu põhivarustus.
Merel üle 5 NM / sisevetel üle 9 kmPõhivarustusele lisandub kaugema sõidu varustus; 50 N ujuvusvahendi asemel vähemalt 100 N päästevest.
Merel üle 20 NMIsikliku vabaajasõidu korral lisandub kohustuslik päästeparv. Tasu eest reisidel rakendub parvenõue juba üle 5 NM.

Viited: S1, S2, S3, A2

Mida peab pardale võtma?

Kuni 5 NM merel / kuni 9 km sisevetelKaugemale sõites lisaks või rangemalt
Igale inimesele vähemalt 50 N ujuvusvahend VÕI vähemalt 100 N päästevest.Igale inimesele vähemalt 100 N päästevest.
Kaks punast säratuld; udupasun või muu heliseade.Kaks punast langevarjuraketti.
Kompass; reeglitele vastavad navigatsioonituled.Asukohamääramisvahendid ja navigatsioonikaart; binokkel.
Pilsipump või hauskar; ankur ja ankruots; prügikogumisvahendid.Päästerõngas või -ling 15-25 m viskeliiniga; esmaabivahendid.
Alla 7 m paadil aerud või mõla.Üle 20 NM kaldast päästeparv, mille kohtade arv vastab pardalviibijatele.
Tulekustuti ja -tekk määruses loetletud juhtudel.Sama kohustus kehtib ka kaugemal.
  • Vest peab sobima inimesele. Lapsele täiskasvanu vest ei sobi. Kontrolli rihmu, jalgevahepaela olemasolu ja kasutusjuhendit. 50 N ujuvusvahend ei ole sama kaitsetasemega kui päästevest.
  • Tulekustuti: vähemalt 2 kg kustutusainet, kui kasutatakse näiteks sisemootorit või üle 25 kW päramootorit; määrus loetleb ka lahtise leegi, põlevate vedelike ja gaasiseadmete juhud. Vastava tuleohu korral on nõutud ka tulekustutustekk.
  • Ankruots: vähemalt kolm paadi pikkust, kuid mitte alla 15 m. See on kaasas oleva otsa miinimumpikkus. Tegelikult välja lastav pikkus sõltub sügavusest ja oludest.
  • Pürotehnika: kehtiva kasutusajaga ja veekindlas pakendis. Säratuli on käes kasutatav signaal; langevarjurakett tõuseb kõrgemale.

Viited: S2, A2, A1

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Kas C-kategooria paadi kohustuslik varustus sõltub ainult tähest C?

(Ei. Põhivarustuse astme määrab kaldast kaugenemine; juht peab arvestama ka riske.)

Milline on B-kategooria tuule- ja lainepiir?

(Kuni 8 Beauforti palli ja kuni 4 m oluline lainekõrgus.)

Milline on C-kategooria piir?

(Kuni 6 palli ja kuni 2 m oluline lainekõrgus.)

Milline on D-kategooria lainepiir?

(Oluline lainekõrgus kuni 0,3 m; üksiklained kuni 0,5 m.)

Kas kahe punase säratule nõue kehtib ka merel 2 NM kaldast?

(Jah. Need on lähisõidu põhivarustuses.)

Milline vest peab olema tavalisel vabaajasõidul 6 NM kaldast?

(Igale pardalviibijale vähemalt 100 N päästevest.)

Millal peab isiklikul vabaajasõidul merel kindlasti olema päästeparv?

(Kui sõidetakse kaugemal kui 20 NM kaldast.)

Millal rakendub päästeparve nõue tasu eest vabaajareisil?

(Kaugemal kui 5 NM kaldast; nõutud kohtade arv vastab inimestele.)

Kui pikk peab olema 6 m paadi ankruots vähemalt?

(18 m, sest 3 × 6 m = 18 m ja see on rohkem kui 15 m.)

Kui pikk peab olema 4 m paadi ankruots vähemalt?

(15 m; 3 × 4 m annaks ainult 12 m.)

Kas 6 m paadil peavad aerud või mõla kaasas olema?

(Jah. Nõue kehtib alla 7 m kogupikkusega väikelaeval.)

Kas vestide arv peab vastama paadi kõigile lubatud kohtadele või pardalviibijatele?

(Pardalviibijatele; igaühele sobiva suurusega vahend.)

Viited: S2, S3, A2

Harjuta seda peatükki
03Peatükk 03

Paadi ehitus

Paadi osad lihtsas keeles

SõnaMida see tähendab?
Vöör / ahterPaadi nina / tagumine ots.
Pakpoord / tüürpoordVasak / parem parras, kui vaatad paadis vööri poole.
VeeliinJoon, kus veepind puutub paadi keret.
SüvisKui sügavale ulatub paadi veealune osa.
VabaparrasVeepinnast teki või parda ülaservani jääv kõrgus; aitab mõista ujuvusvaru.
Kiil / kaared / piimidPõhja pikisuunaline põhielement / kere põiktoed / teki põiktoed.
Vöörpiik / ahterpiikKõige eesmine / kõige tagumine ruum.
KimmPõhja ja parda üleminek.
Kokpit / pilssSüvendatud töö- või istumisala / kere sisemine madalaim ala, kuhu võib koguneda vett.
Kreen / diferentKülgkalle / pikikalle. Näiteks kõik inimesed ühes pardas tekitavad kreeni.
Rumpel / hauskarRooli või päramootori juhtkang / käsitsi vee välja tõstmise nõu.
Aksiomeeter / logiRoolilehe asendi näitaja / kiiruse ja läbitud tee mõõtmise seade.

Teki kumerus aitab veel ära voolata. RIB tähendab jäiga põhjaga ja täispuhutavate ääreballoonidega paati: rigid inflatable boat.

Viited: S3

Miks paat ujub ja ümber võib minna?

  • Ujuvus: vesi surub paati üles. Paat vajutab veest välja enda ja lasti kogukaalule vastava raskusega veehulga.
  • Veeväljasurve: paadi väljatõrjutud vee maht või sellele vastav mass. Reisijate, kütuse ja lasti lisamisel suureneb süvis.
  • Püstuvus: võime pärast kallutava jõu kadumist tagasi tasakaalu pöörduda. Raskused madalal ja paadi keskjoone lähedal parandavad üldjuhul olukorda.
  • Vaba vedelikupind: poolikus paagis või pilsis loksuv vesi liigub kaldega kaasa ja halvendab püstuvust. Pilsivesi on seetõttu rohkem kui lihtsalt ebamugavus.
  • Uppumatus: võime säilitada vajalik ujuvus ja püstuvus ka kahjustuse ning mõne ruumi veega täitumise korral. Veekindel vahesein aitab vett ühes ruumis hoida.
  • GT ja NT: kogumahutavus ja puhasmahutavus on tänapäeval mõõtühikuta mahu põhjal arvutatud näitajad. Need ei ole paadi kaal tonnides.

Juhtimine ja mootor

Tavaline rool vajab tema ümber liikuvat vett. Seiskunud mootoriga paat võib hoo tõttu veel edasi liikuda ja roolile alluda. Kui hoog vee suhtes kaob, väheneb ka rooli mõju. Päramootor ja jugakäitur pööravad tõuke suunda; nende käitumine võib tavalisest roolilehest erineda.

Enne käivitamist kontrolli kütust, õli, jahutust, lekkeid ja ventilatsiooni. Bensiiniaur võib suletud ruumis süttida. Kinnita mootori turvaseiskamise pael, kui paadil on selline süsteem.

Viited: S3

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Kas pakpoord muutub, kui keerad ise näoga ahtri poole?

(Ei. Paadi vasak parras jääb samaks; pardad määratakse vööri poole vaadates.)

Mis on diferent?

(Paadi pikikalle.)

Mis on kreen?

(Paadi külgkalle.)

Kus on vöörpiik?

(Paadi kõige eesmises osas.)

Mida näitab aksiomeeter?

(Roolilehe asendit.)

Milleks on hauskar?

(Paadist vee käsitsi välja tõstmiseks.)

Mis eristab RIB-i tavalisest pehmepõhjalisest kummipaadist?

(RIB-il on jäik põhi ja täispuhutavad ääreballoonid.)

Kas GT 20 tähendab, et alus kaalub 20 tonni?

(Ei. GT on mõõtühikuta kogumahutavuse näitaja.)

Miks on pilsis loksuv vesi ohtlik?

(See lisab raskust ja selle vaba pind halvendab püstuvust.)

Kas mootori seiskumisel kaob roolivõime samal hetkel?

(Tavalise rooliga paat võib allesjäänud hoo tõttu veel pöörata; mõju väheneb kiiruse kadudes.)

Mis on seekel?

(Sõrmega suletav ühenduslüli, näiteks ankru ja keti ühendamiseks.)

Miks ehitatakse tekk kumer?

(Et vesi saaks tekilt ära voolata.)

Viited: S3

Harjuta seda peatükki
04Peatükk 04

Manööverdamine ja sõlmed

Sildumine, ankur ja sõlmed

Sildumine

  • Lähene nii aeglaselt, et jõuad ohutult peatuda. Arvesta tuule ja hoovusega ning valmista vendrid ja otsad ette enne kai juurde jõudmist.
  • Vender on pehmendus paadi ja kai vahel. Käsi või jalga ei panda paadi ja kai vahele.
  • Vööri- ja ahtriots hoiavad paati kai suhtes. Rinnats piirab külgsuunalist eemaldumist. Spring piirab paadi liikumist piki kaid.
  • Juhi ots läbi sobiva kiibi või klüüsi. Ära koorma reelingut sildumisotsaga. Ära seisa otsasilmuses ega pingul otsa võimaliku tagasilöögi alas.

Ankurdamine

Vali lubatud ja sobiva põhjaga koht ning jäta ruumi paadi pööramiseks tuule või hoovuse muutudes. Lase ankur kontrollitult alla, anna piisavalt ketti või otsa ja kontrolli, kas ankur peab. Slaidil toodud 8-kordne kaugus ankruklüüsist põhjani on üks ankruotsa kasutamise näide, mitte universaalne seadusenorm.

Sõlm või kinnitusPeamine kasutus
PaalisõlmKindla aasa tegemine; aas ei jookse koormamisel kokku.
SeasõrgAjutine kinnitus posti või reelingu külge, näiteks vendrile; vajadusel lisa kindlustus.
AnkrusõlmOtsa kinnitamine ankru või rõnga külge sobiva kindlustusega.
ÕigesõlmKahe otsa sidumise põhisõlm; ei ole turvaline universaalne pukseerimissõlm.
KnaabikinnitusOtsa kinnitamine knaabile õigete keerdude ja lukustusega.

Viited: S3

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Mida piirab spring?

(Paadi liikumist piki kaid.)

Kas vender asendab sildumisotsa?

(Ei. Vender pehmendab kontakti; ots hoiab paati.)

Kas kai ääres võib jalaga paati eemale lükata, kui see surub tugevalt vastu kaid?

(See tekitab muljumisohu. Kasuta ettevalmistatud vendrit ja juhi paati ohutult.)

Kas ankurdamisel tuleb välja lasta alati täpselt 15 m otsa?

(Ei. 15 m on üks kaasas oleva ankruotsa miinimumpikkuse piir. Väljalastav pikkus sõltub sügavusest, ilmast ja ankruvarustusest.)

Mis on ankrus pööramise ruum?

(Veeala, mille sees paat võib ümber ankru tuule või hoovuse muutudes liikuda.)

Miks mitte ankurdada kaablialale?

(Ankur võib kahjustada kaablit ja takerduda; kehtivad ka õiguslikud piirangud.)

Millise sõlmega saad teha mittekokkujooksva aasa?

(Paalisõlmega.)

Millise vahendi külge kinnitatakse sildumisots tekil?

(Näiteks knaabi või muu selleks ette nähtud tugeva kinnituskoha külge.)

Kas halvasti pidav ankur on ohutu pelgalt seetõttu, et otsa on piisavalt?

(Ei. Tuleb kontrollida pidamist ja sobivust ning vajadusel ankur uuesti panna.)

Kust vaadata sildumise eritingimusi?

(Sadamaeeskirjast ja kohapealsest infost; arvestada tuleb ka paadi juhendit.)

Viited: S3, A2

Harjuta seda peatükki
05Peatükk 05

Ilm ja tuul

Tuul ja õhurõhk

MõisteLihtne selgitus
Tuule suundSuund, KUST tuul tuleb. Põhjatuul puhub põhjast lõuna poole.
Tuule kiirusNäitab õhu liikumise kiirust; prognoosis näiteks m/s või sõlmed.
BaromeeterMõõdab õhurõhku, tavaliselt hektopaskalites ehk hPa.
AnemomeeterMõõdab tuule kiirust.
IsobaarIlmakaardi joon, millel õhurõhk on sama. Tihedad isobaarid viitavad üldjuhul tugevamale tuulele.
TsüklonMadalrõhuala. Põhjapoolkeral liigub õhk selle ümber üldjoontes vastupäeva.
AntitsüklonKõrgrõhuala. Põhjapoolkeral liigub õhk selle ümber üldjoontes päripäeva.
PuhangLühiajaline keskmisest tugevam tuul. Paadijuht peab arvestama ka puhangutega.

Õhurõhu kiire langus võib viidata lähenevale halvale ilmale. Üks baromeetrinäit ei ole piisav prognoos. Jälgi muutust ajas, ametlikku prognoosi, hoiatusi ja tegelikke olusid.

Briis: miks tuul rannas päeva jooksul muutub?

Päeval soojeneb maa merest kiiremini. Soe õhk kerkib ja merelt tuleb jahedam õhk asemele: merebriis puhub mere poolt maale. Öösel võib tekkida vastupidine maabriis. Suure ilmaolukorra tuul võib kohaliku briisi mõju muuta või varjata.

Viited: S4, S5, A7

Pilved, udu, äike ja lained

  • Soe front: soe õhk tungib külmema kohale; võib tuua laussadu ja nähtavuse halvenemist. Külm front: külm õhk tungib sooja alla; võimalikud äike, puhangud ja kiired muutused.
  • Udu: õhus olev veeaur kondenseerub väikesteks piiskadeks. Sooja niiske õhu liikumine külma mere kohale võib tekitada advektsiooniudu. Külma õhu kohal sooja vee auramisest võib tekkida auramisudu.
  • Piiratud nähtavus COLREG-is: udu, uduvihma, lumesaju, paduvihma ja sarnaste põhjustega piiratud nähtavus. See ei ole üks kindel miili- või kilomeetripiir ega lihtsalt öö.
  • Äike: rünksajupilv võib tuua välgu, tugeva puhangu, paduvihma ja nähtavuse kiire kadumise. Varju aegsasti; ära oota esimest lähedast välku.
  • Tuulelaine: tekib kohalikust tuulest. Ummiklaine: on jõudnud kohale kaugemal puhunud tuule alalt. Tuule vaibudes ei kao kogu lainetus kohe.
  • Madalas vees laine lüheneb, muutub järsemaks ja võib murduda. Vastassuunaline hoovus võib laineid samuti järsemaks teha. Üksnes tuule kiirus ei kirjelda sõidu raskust.

Enne väljumist kontrolli

Vaata oma mereala prognoosi ja hoiatusi, puhangute tugevust, tuule muutumise aega, laine kõrgust ja suunda, nähtavust ning veetaset. Võrdle sadamasse naasmise ajaga. Ilmajaam näitab mõõdetud olukorda ühes kohas; ilmarakenduse mudelipilt on prognoos.

Viited: S4, S5, A7

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Kuhu liigub põhjatuul?

(Põhjast lõuna poole.)

Mida mõõdab baromeeter?

(Õhurõhku.)

Mida mõõdab anemomeeter?

(Tuule kiirust.)

Kuidas pöörleb tuul põhjapoolkera madalrõhuala ümber?

(Üldjoontes vastupäeva.)

Mida võivad tähendada tihedalt paiknevad isobaarid?

(Suuremat rõhuerinevust lühikese vahemaa peal ja üldjuhul tugevamat tuult.)

Kas öö on ise COLREG-i mõistes piiratud nähtavus?

(Ei. Piiratud nähtavus on seotud näiteks udu või tugeva sajuga.)

Miks võib kevadel sooja õhuga merel udu tekkida?

(Soe niiske õhk jahtub külma mere kohal ning niiskus kondenseerub.)

Kuhu puhub tavapärane päevane merebriis?

(Merelt maa poole.)

Kas vaibunud tuul tähendab automaatselt siledat merd?

(Ei. Ummiklaine ja varasem tuulelaine võivad püsida.)

Miks võib madaliku kohal meri järsku raskemaks muutuda?

(Lained võivad lüheneda, järseneda ja murduda.)

Kas sadama tuulemõõtja näitab tingimata avamere olukorda?

(Ei. Varjatus, asukoht ja mõõtmiskõrgus mõjutavad tulemust.)

Mida kontrollida lisaks keskmisele tuulekiirusele?

(Puhanguid, lainetust, nähtavust, muutumise aega, veetaset ja tagasitee olusid.)

Viited: S4, S5, A7

Harjuta seda peatükki
06Peatükk 06

Looded ja veetase

Veetase ja vee liikumine

Looded on peamiselt Kuu ja Päikese gravitatsioonilise mõju tõttu toimuv perioodiline veetaseme muutumine. Tõus on vee tõusmine, mõõn vee alanemine. Kõigis maailma paikades ei ole täpselt sama looderežiim.

Inglise sõna või lühendTähendus
HW / LWHigh water / low water: kõrgvesi / madalvesi.
Flood / ebbTõusuhoovus / mõõnahoovus.
RangeKõrg- ja madalvee taseme vahe.
Slack waterSeisuvesi: hoovus on pöördumise ajal nõrk. See ei pea langema kokku kõrg- või madalveega.
Spring tidesSüsüügilised looded: suurem ulatus, noor- ja täiskuu ümbruses. „Spring” ei tähenda siin kevadet.
Neap tidesKvadratuursed looded: väiksem ulatus, Kuu esimese ja viimase veerandi ümbruses.
CD ehk Chart DatumKaardi nulltase, mille suhtes sügavused on antud.

Läänemere Eesti rannikul on astronoomilised looded väikesed. Ometi võib veetase tuule ja õhurõhu tõttu märgatavalt muutuda. Kaardile märgitud sügavus ei pruugi seetõttu olla tänane tegelik sügavus.

Loodetabeli kellaaja juures kontrolli UTC-d, kohalikku aega ja suveaega. Kõrge veetase annab põhjani rohkem ruumi, kuid vähendab silla alt läbimise kõrgust.

Viited: S6, A1, S7, S15

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Mis tekitab loodeid?

(Peamiselt Kuu ja Päikese gravitatsiooniline mõju Maa veemassidele.)

Kas kõikjal on iga päev täpselt kaks ühesugust tõusu?

(Ei. On pooleööpäevaseid, ööpäevaseid ja segatüüpi loodeid.)

Millal on süsüügiliste loodete ulatus üldjuhul suurem?

(Noor- ja täiskuu ümbruses.)

Kas spring tide tähendab kevadist tõusu?

(Ei. See tähendab suure ulatusega süsüügilisi loodeid.)

Mis on slack water?

(Hoovuse nõrgenemine pöördumise ajal ehk seisuvesi.)

Kas Läänemere väikesed looded tähendavad püsivat veetaset?

(Ei. Tuul ja õhurõhk võivad veetaset oluliselt muuta.)

Kaardil 3,2 m, veetase +0,5 m sama nulltaseme suhtes. Kui sügav?

(3,7 m.)

Kaardil 2,0 m, veetase -0,3 m, süvis 1,2 m. Kui palju kiilu all?

(0,5 m enne lainete ja muude ohutusvarude arvestamist.)

Mis juhtub silla läbimiskõrgusega, kui veetase tõuseb?

(Vaba läbimiskõrgus väheneb.)

Mis peab ühtima enne kaardisügavuse ja veetaseme liitmist?

(Nende nulltase ehk vertikaalne võrdlustase.)

Viited: S6, S7, S15

Harjuta seda peatükki
07Peatükk 07

Ohutus ja päästmine

Inimene üle parda ja abi kutsumine

Inimene üle parda ehk MOB

  • Hüüa „Inimene üle parda!” ja näita pidevalt tema poole. Määra võimalusel üks inimene ainult jälgima.
  • Viska ujuv päästevahend, märgi asukoht seadme MOB-nupuga, kui see on olemas. Nupp talletab koha, kuid ei tõsta inimest veest välja.
  • Vähenda kiirust ja manööverda kontrollitult. Hoia inimene ning päästeliin sõukruvist eemal. Vahetul veest tõstmisel peata käitur ohutult.
  • Kutsu abi viivitamata, kui inimene on kadunud, kannatanu seisund on raske või ise ei saa teda ohutult kätte. Ära hüppa kaitseta järele.
  • Tõsta kannatanu võimalusel rahulikult ja toetatult pardale. Kontrolli kohe teadvust ja hingamist; alajahtunud inimest liiguta õrnalt.
ÜhendusKasutus
112Üldine hädaabinumber.
+372 619 1224JRCC Tallinn: lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus.
VHF kanal 16Häälega hädakutse ja hädaside. Kutsung Tallinn Rescue / Tallinn Merevalvekeskus.
VHF kanal 70DSC ehk digitaalne häire. Sellel kanalil ei räägita häälega.

Teates ütle: kes oled, kus oled, mis juhtus, mitu inimest on pardal ja ohus, millist abi vajad. Lisa paadi kirjeldus, päästevarustus ning ilm. Asukoht on palju kasulikum kui lause „oleme kusagil lahel”.

Viited: S8, S9, S10, A6, A5

Vette sattumine, tulekahju ja paadi jätmine

  • Külm vesi: esmane külmašokk võib panna õhku ahmima. Püüa hingamine kontrolli saada, toetu vestile või ujuvale esemele. Asjatu rabelemine kulutab jõudu ja suurendab soojuskadu.
  • Ümberläinud paat: püsi võimalusel paadi juures, roni veest välja või hoia sellest kinni. Paati on päästjatel lihtsam märgata kui üksikut inimest.
  • Päästevest: kanna õigesti kinnitatult; tutvu täispuhutava vesti automaatse, käsitsi ja suuga täitmise võimalustega. Hooldamata gaasiballoon või vale suurus võib kaitse rikkuda.
  • Tulekahju: anna häire, peata ohutult mootor ning sulge kütuse või gaasi juurdevool, kui seda saab riskita teha. Kasuta sobivat kustutit ja hoia väljapääs vabana. Kuuma õli ja elektriseadme põlengut ei kustutata suvaliselt veega.
  • Vee sissevool: pane vestid selga, teata ohust, püüa leket piirata ja käivita pilsipump. Ära ava läbimõtlematult veekindlaid vaheseinu.
  • Paadi mahajätmine: seda otsustab juht, kui pardalt lahkumine on ohutum kui paati jäämine. Võta võimalusel kaasa hädasidevahend ja hädavarustus. Eelista kuiva üleminekut päästeparvele.

Päästeparv ja helikopter

Enne parve veeskamist kinnita vangliin juhendi järgi tugeva koha külge. Järgi konkreetse parve avamisjuhist. Pärast pardaleminekut eemaldu vahetust ohust, aita teisi, piira soojuskadu ja järgi päästekeskuse juhiseid. Helikopteri lähenemisel kinnita lahtised esemed ning järgi päästja korraldusi.

Viited: S8, S9, A4, A5, A6

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Mis on inimese üle parda olukorras esimene oluline teade?

(Hüüa „Inimene üle parda!” ja hoia kannatanu asukoht pidevalt silmas.)

Kas kõik pardalolijad peaksid korraga vahendeid otsima?

(Ei. Võimalusel määratakse üks inimene ainult kannatanut jälgima.)

Kas MOB-nupp saadab alati ise merepäästele häire?

(Ei. Paljudel seadmetel märgib see ainult asukoha; seadme funktsioon tuleb üle kontrollida.)

Millised on kaks peamist telefoninumbrit hädaabi kutsumiseks?

(112 ja JRCC Tallinn +372 619 1224.)

Mis kanalil tehakse häälega merehädakutse?

(VHF kanalil 16.)

Mis on tähtsaim asukohateave hädakõnes?

(Võimalikult täpsed koordinaadid või üheselt mõistetav asukoht koos orientiiridega.)

Kas oskamatu päästja peaks uppujale kohe kaitseta järele hüppama?

(Ei. Anna ujuvvahend või ulata abivahend, kutsu abi ja väldi enda uppumisohtu.)

Miks on ümberläinud paadi juures püsimine sageli parem?

(Paat aitab veepinnal püsida ja on päästjatele paremini märgatav.)

Millal tuleb paat maha jätta?

(Kui juht hindab, et väljaspool paati on ohutum kui pardal.)

Miks on päästeparve vangliin oluline?

(See hoiab parve paadi juures ja osaleb paljude parvede avamises; kasuta juhendi järgi.)

Kas tehnilise abi vastutusvorm tähendab, et eluohu korral ei tohi abi kutsuda?

(Ei. Abi tuleb kutsuda kohe. Vorm puudutab selles kirjeldatud vara abistamise vastutust.)

Kas päästevest aitab, kui see on kinnitamata istme all?

(See võib olla olemas, kuid vette kukkumisel ei kaitse see inimest nagu õigesti seljas olev vest.)

Viited: S8, S9, S10, A4, A5, A6

Harjuta seda peatükki
08Peatükk 08

Esmaabi

Teadvus, hingamine ja elustamine

Alusta enda ja kannatanu ohutusest. Kõneta kannatanut ja kontrolli reageerimist. Kui ta ei reageeri, kutsu kohe abi: palu kellelgi helistada 112 või helista valjuhääldil ise. Ava hingamisteed ja kontrolli normaalset hingamist.

Mida märkad?Mida teha?
Teadvuseta, kuid hingab normaalseltHoia hingamisteed avatuna, sobiva olukorra korral püsiv küliliasend. Jälgi hingamist pidevalt ja kaitse jahtumise eest.
Teadvuseta, ei hinga normaalseltAlusta elustamist. Aeg-ajalt ahmimine või korisemine ei ole normaalne hingamine.
Teadvusel, kuid raske vigastus või halb enesetunneKutsu abi, peata eluohtlik verejooks ja järgi 112 juhiseid.

Täiskasvanu elustamise põhireegel

  • Aseta käelaba tüvi rindkere keskele rinnaku alumisele poolele, teine käsi peale. Käed sirged; vajuta tugeval alusel.
  • 100-120 vajutust minutis, sügavus 5-6 cm. Lase rindkerel iga vajutuse järel tagasi kerkida ja väldi pikki pause.
  • Kui oskad ja saad hingamisi teha: 30 vajutust + 2 hingamist. Puhu vaid nii palju, et rindkere hakkab tõusma. Kui ei saa hingamisi teha, jätka vähemalt rindkerevajutusi ja järgi häirekeskuse juhiseid.
  • Kasuta AED-d ehk automaatset kehavälist defibrillaatorit niipea, kui see on olemas. Järgi hääljuhiseid; analüüsi ja löögi ajal ei tohi keegi kannatanut puudutada.

Viited: S8, A4, A5

Külm, kuum, verejooks ja põletus

OlukordLihtne tegevusreegel
Tugev verejooksSuru kohe tugevasti otse veritsevale kohale. Kutsu abi. Eluohtliku jäsemeverejooksu puhul võib vaja minna žgutti; kasuta väljaõppe või 112 juhiste järgi.
ŠokkKutsu abi, käsitle põhjust, hoia inimene võimalusel lamamas ja soojas. Jalgade tõstmine ei sobi automaatselt iga vigastuse või hingamisraskuse korral.
AlajahtumineVii tuule ja vee käest varju, liiguta õrnalt, asenda märjad riided võimalusel kuivadega, isoleeri ka alt ja kata. Raske alajahtumise korral kutsu abi.
Kuumarabanduse kahtlusTõsine hädaolukord: kutsu 112 ja alusta kiiret jahutamist. Vii varju, eemalda liigsed riided, jahuta veega. Segasele või teadvuseta inimesele ei anta juua.
PõletusPeata kuumuse toime ja jahuta põletuskohta jaheda voolava veega, võimalusel 20 min. Ära kasuta jääd ega määri rasva. Kaitse ülejäänud keha jahtumise eest.
Teadvuse häireÄra anna süüa, juua ega tablette. Jälgi hingamist ja järgi häirekeskuse juhiseid.

Alkohol ei ole külmarohi: see võib suurendada soojuskadu ja halvendab otsustusvõimet. Raske alajahtumise korral ei hõõruta jäsemeid ega viida kannatanut järsult kuuma sauna.

Lapse elustamise vajutussügavus ja mõned võtted erinevad täiskasvanu omadest. Siinne 5-6 cm number käib täiskasvanu kohta; lapse puhul järgi oma esmaabikoolitust ja 112 juhiseid.

Viited: S8, A4, A5

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Teadvuseta inimene ahmib üksikute tõmmetega õhku. Kas see on normaalne hingamine?

(Ei. Kahtlusta südameseiskust, kutsu abi ja alusta elustamist.)

Millal sobib püsiv küliliasend?

(Teadvuseta inimesele, kes hingab normaalselt; olukord ja võimalik trauma vajavad arvestamist.)

Kui kiiresti vajutatakse täiskasvanu rindkerele?

(100-120 korda minutis.)

Kui sügavalt vajutatakse täiskasvanu rindkerele?

(5-6 cm.)

Mis on vajutuste ja hingamiste suhe täiskasvanu tavaelustamisel?

(30 : 2, kui hingamisi osatakse ja on võimalik teha.)

Mis tuleb uppumise järel elustamisel enne tavatsüklit?

(5 esmast päästehingamist.)

Kas tavapäästja peab enne elustamist kaua pulssi otsima?

(Ei. Lähtutakse teadvusest ja normaalse hingamise olemasolust; kahtluse korral aitab 112.)

Mis on tugeva välise verejooksu juures esmatähtis?

(Verejooks peatada, alustades otsesest survest, ja kutsuda abi.)

Kas alajahtunule sobib tervisenaps?

(Ei. See võib suurendada soojuskadu ja ei ravi alajahtumist.)

Miks ei anta segasele kuumarabanduse kahtlusega inimesele juua?

(Ta ei pruugi ohutult neelata ja võib vedelikku hingamisteedesse tõmmata.)

Mida teha põletushaavaga enne selle katmist?

(Jahutada seda sobivalt jaheda voolava veega; kaitsta ülejäänud keha jahtumise eest.)

Kas AED kasutamiseks peab enne oskama südamerütmi määrata?

(Ei. AED analüüsib rütmi ise ning annab juhiseid.)

Viited: S8, A4, A5

Harjuta seda peatükki
09Peatükk 09

Navigatsiooniseadmed

Mida iga seade tegelikult näitab?

SeadeMida saad teada?Mida sellest ei järeldu?
MagnetkompassVööri suund kompassipõhja suhtes.See ei näita automaatselt tõelist põhja ega hoovuse mõju.
GNSS / GPSAsukoht, aeg ja liikumise ajal COG ning SOG.Ühe antenniga tavaline GPS ei määra paigalseisul usaldusväärselt vööri suunda.
KaardiplotterAsukoht elektroonilisel kaardil ja planeeritud teekond.Sirgjoon punkti poole ei ole automaatselt ohutu marsruut.
KajaloodKaugus põhjani anduri või seadistatud nulli suhtes.See ei näita tingimata sügavust veepinnast ega ettepoole jäävat madalikku.
RadarObjektide peegeldused, suund ja kaugus.Väike paat või objekt võib jääda avastamata; radar ei näe kindlalt takistuse taha.
AISTeiste AIS-iga varustatud ja andmeid saatvate aluste info.Kõik paadid ei saada AIS-i. Puuduv sümbol ei tõesta tühja merd.
LogiKiirus ja/või läbitud tee; tavaliselt vee suhtes, sõltuvalt seadmest.Vee suhtes kiirus ei võrdu alati põhja suhtes kiirusega.

GNSS on satelliitnavigatsioonisüsteemide üldnimetus. GPS on üks selle pere süsteem; teised on näiteks Galileo, GLONASS ja BeiDou. Slaidide ajaloolised satelliitide arvud ei ole eksami põhimõtte mõistmiseks vajalikud.

Viited: S7, S15, S21

COG, HDG, kiirused ja kokkupõrkeinfo

LühendLihtne tähendus
HDG - HeadingSuund, kuhu paadi vöör näitab.
COG - Course Over GroundSuund, kuhu paat tegelikult merepõhja suhtes liigub.
SOG - Speed Over GroundKiirus merepõhja ehk maa suhtes.
STW - Speed Through WaterKiirus vee suhtes.
BRG - BearingPeiling ehk suund objektini või teekonnapunktini; vaata seadme võrdlusalust.
WP - WaypointTeekonnapunkt.
XTE - Cross Track ErrorKõrvalekalle planeeritud teekonnajoonest.
ETA / ETDArvestuslik saabumis- / väljumisaeg.
CPA / TCPAEnnustatav lähim möödumiskaugus / aeg selle saabumiseni.
UKC - Under Keel ClearanceKiilu alla jääv veesügavus.
ROT - Rate of TurnPöördekiirus.

Näide: vöör näitab põhja, kuid tugev hoovus kannab paati itta. HDG võib olla 000°, COG aga 020°. Need ei ole tingimata seadmevead. Samuti võib 6 kn vee suhtes anda vastuvoolus ainult 4 kn põhja suhtes.

CPA ja TCPA on ennustused, mis sõltuvad andmete värskusest ning eeldusest, et kursid ja kiirused püsivad. Väike CPA ja lühike TCPA nõuavad tähelepanu; need ei anna automaatset teeõigust.

Viited: S7, S15, S21

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Kas GPS ja GNSS tähendavad täpselt sama?

(Ei. GNSS on üldnimetus; GPS on üks satelliitnavigatsioonisüsteem.)

Mis vahe on COG-il ja HDG-l?

(COG on tegelik liikumissuund põhja suhtes; HDG on vööri suund.)

Mida tähendab SOG 12 kn?

(Paat liigub maa või merepõhja suhtes kiirusega 12 sõlme.)

Kas AIS-i ekraanil puuduv laev tähendab, et seal ei ole kedagi?

(Ei. Laeval võib AIS puududa, olla välja lülitatud või info saamata.)

Kas radar asendab vaatleja silmi ja kõrvu?

(Ei. Nõuetekohane vaatlus kasutab kõiki sobivaid vahendeid.)

Millise nulli suhtes võib kajalood sügavust näidata?

(Anduri, kiilu või veepinna suhtes olenevalt seadistusest.)

Mis on UKC?

(Vaba veesügavus kiilu all.)

Mida näitab XTE?

(Kõrvalekallet planeeritud teekonnajoonest.)

Kas CPA 0,1 NM on teeõiguse otsus?

(Ei. See on ennustatav lähim möödumiskaugus.)

Kas ühe antenniga tavalise GPS-i COG on paigalseisul kindel kompassinäit?

(Ei. See põhineb liikumisel ja võib väga väikese kiiruse juures olla ebastabiilne.)

Miks ei tohi magnetkompassi kõrvale panna telefoni või magnetiga kõlarit?

(Need võivad kompassi näitu mõjutada.)

Mis vahe on AIS-vastuvõtjal ja transponderil?

(Vastuvõtja kuulab; transponder saadab enda infot ja võtab vastu teiste infot.)

Viited: S7, S15, S21

Harjuta seda peatükki
10Peatükk 10

Meremärgid ja poid

Külgmärgid: punane ja roheline

Eestis kasutatakse IALA A-regiooni märgistust. Külgmärgid ehk lateraalmärgid näitavad laevatee külgi. Enne värvide tõlgendamist leia märgistuse kokkuleppeline suund: tavaliselt merelt sadama poole, kuid kaardil näidatud suund on määrav.

Liigud märgistuse suunasPunane märkRoheline märk
Merelt sadamasse, tavapärane IALA A näideJääb vasakusse pardasse.Jääb paremasse pardasse.
Sama laevateed pidi väljaJääb paremasse pardasse.Jääb vasakusse pardasse.

Hargnemismärk on külgmärgi värvidega, kuid sellel on teist värvi lai horisontaalne vöö. Põhivärv ja kuju näitavad, kumma külje märgina seda eelistatud tee jaoks käsitleda. Tule iseloom on tavaliselt liitgrupp Fl(2+1).

  • Punane põhivärv ja roheline vöö: eelistatud kanal jääb märgistuse suunas paremale.
  • Roheline põhivärv ja punane vöö: eelistatud kanal jääb märgistuse suunas vasakule.

Viited: S11, S18

Ilmakaaremärgid: leia ohutu pool

Kardinaalmärk nimetatakse ohutu möödumiskülje järgi. Põhjamärgist möödu põhja poolt, idamärgist ida poolt jne. Märk ise on ohu vastaval küljel. Selle nimi ei kirjelda sinu paadi kurssi.

MärkKere värvid ülalt allaValge tule rütm
PõhiMust, kollaneQ või VQ pidevalt
IdaMust, kollane, mustQ(3) 10 s või VQ(3) 5 s
LõunaKollane, mustQ(6)+LFl 15 s või VQ(6)+LFl 10 s
LääsKollane, must, kollaneQ(9) 15 s või VQ(9) 10 s

Must värv paikneb sinna, kuhu koonuste tipud osutavad: põhjas üles, lõunas alla, idas mõlemasse otsa ja läänes keskele.

Viited: S11, S18

Pardaküsimused ja ülejäänud poid

Kuidas lahendada „kummasse pardasse jätan?”

  • 1. Tuvasta märk ja kirjuta endale ohutu ilmakaar.
  • 2. Joonista põhjanool ning paadi kurss. 000° on põhi, 090° ida, 180° lõuna, 270° lääs.
  • 3. Aseta paat märgi suhtes ohutule poolele. Alles nüüd vaata, kas märk jääb paadi vasakule või paremale.
Harjutuse olukordMõttekäik ja vastus
Lõunamärk, lähened kursiga 090°Paat peab jääma lõuna poole märki. Märk on paadist põhjas: vasakus pardas.
Lõunamärk, lähened kursiga 290°Ohutu pool jääb endiselt lõunasse. Põhjapoolne märk jääb selles paadi asendis paremasse pardasse.
Läänemärk, kursiga 350°Hoia paat märgist läänes; märk jääb itta ehk paremasse pardasse.
Läänemärk, kursiga 170°Hoia paat läänes; idapoolne märk jääb vasakusse pardasse.
Idamärk, kursiga 060° / 230°Hoia paat märgist idas. Märk jääb vastavalt vasakusse / paremasse pardasse.

Erimärk on kollane ja selle topimärk on tavaliselt X. See näitab kaardil kirjeldatud eripiirkonda või objekti. Uue vraki erimärgil võivad olla sinised-kollased püsttriibud, kollane rist ning vahelduv sinine ja kollane tuli.

Viited: S11, S18

Sihttuled ja tulekoodi lugemine

Liitsiht koosneb kahest üksteise taha paigutatud märgist või tulest. Tagumine on kõrgemal. Kui need paistavad ühes püstjoones, oled sihil. Liitsiht näitab kindlat joont, kuid ohutust peab kontrollima ka kaardilt ja sügavustest.

Sektortuli paistab eri suundadest eri värvi. Valge sektor näitab sageli sobivat sõiduala, punane ja roheline selle kõrval olevaid alasid. Tõlgenda konkreetset tuld kaardi järgi; kõiki valgeid sektoreid ei tohi universaalselt ohutuks kuulutada.

TähisKuidas lugeda?
FPüsiv tuli.
Fl(3)Kolmest plingist koosnev korduv grupp.
LFlPikk plink.
IsoValguse ja pimeduse kestused on võrdsed.
OcTuli põleb kauem kui on kustunud ehk katkestav tuli.
Q / VQKiire / väga kiire plinktuli.
W / R / GWhite / red / green: valge / punane / roheline.
10s / 13m / 7MPeriood sekundites / tule kõrgus meetrites / nähtavuskaugus meremiilides.

Viited: S11, S15, S20

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Merelt sadamasse IALA A järgi: kummale poole jätad punase külgmärgi?

(Vasakusse pardasse.)

Sadamast välja: kummale poole jääb roheline külgmärk?

(Vasakusse pardasse, kui liigud samal teel vastupidises suunas.)

Kummalt poolt möödud põhjamärgist?

(Põhja poolt.)

Mida tähendab topimärk kahe tipuga üles?

(Põhjamärki.)

Mida tähendab kaks koonust tippudega kokku?

(Läänemärki.)

Milline kardinaalmärk on must-kollane-must?

(Idamärk.)

Milline kardinaalmärk plingib valge tulega 9 korda grupis?

(Läänemärk.)

Milline märk näitab VQ(6)+LFl 10s?

(Lõunamärk.)

Mis värvi on erimärk?

(Kollane.)

Mida tähendavad kaks musta kera musta-punase märgi peal?

(Eraldiseisva ohu märki.)

Kas ohutu vee märgi ümbrus on tingimata ohutu igas kauguses?

(Ei. Märk näitab ohutut vett enda ümbruses, kuid marsruut ja kaugemad ohud tuleb kaardilt üle kontrollida.)

Läänemärk ja kurss 350°: kummasse pardasse märk jääb?

(Paremasse, kui paat möödub nõutavalt läänest.)

Mis on Q ja VQ?

(Quick ja very quick: kiire ning väga kiire plinktuli.)

Kas märgi kere kuju üksi annab alati kogu vastuse?

(Ei. Vaata ka topimärki, värve, tule rütmi ja kaarti.)

Viited: S11, S18

Harjuta seda peatükki
11Peatükk 11

Merekaart ja leppemärgid

Sügavused, mõõtkava ja koordinaadid

  • Mõõtkava 1 : 50 000: 1 cm kaardil on 50 000 cm looduses ehk 500 m. 1 : 10 000 on suurema mõõtkavaga ning tavaliselt detailsem kui 1 : 100 000.
  • Laius: N või S, loetakse ekvaatorist. Pikkus: E või W, loetakse Greenwichi algmeridiaanist. Eestis on tüüpiliselt N ja E.
  • Koordinaadid: näiteks 59°30,0′ N 024°45,0′ E. Ühes kraadis on 60 minutit; ühes minutis on 60 sekundit. 30′ ei tähenda 0,30°.
  • Vahemaa: Mercatori merekaardil mõõda seda kaardi külgmiselt laiuskraadide skaalalt ligikaudu samal laiusel, kus sõidad. 1 laiusminut on ligikaudu 1 meremiil.
  • Sügavusarv: väiksem alla kirjutatud number on tavaliselt meetri kümnendosa. Näiteks 2 väikese 5-ga tähendab 2,5 m, mitte 25 m. Vaata kaardi legendi ja ühikuid.
  • Isobaat: sama sügavusega kohti ühendav joon. Kaardi sinine või valge toon on abivihje, mitte üksi piisav otsus paadi läbipääsu kohta.

Enne marsruudi kinnitamist

Leia kaardi kuupäev ja parandused, nulltase, sügavusühikud, kaablid, torujuhtmed, vrakid, kivid, madalikud, liikluseraldusskeemid ning piirangud. Arvesta süvise, veetaseme, lainete ja kiilu alla jäetava varuga.

Viited: S7, S12, S15, S20

Tunne testis korduvaid leppemärke

Viited: S12, S20

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Kumb kaart on detailsem: 1 : 10 000 või 1 : 100 000?

(Tavaliselt 1 : 10 000, sest see on suurema mõõtkavaga.)

Mitu meetrit looduses on 1 cm kaardil mõõtkavaga 1 : 50 000?

(500 m.)

Kummalt skaalalt mõõdad Mercatori merekaardil meremiile?

(Külgmiselt laiuskraadide skaalalt, mõõdetava piirkonna lähedalt.)

Mitu meremiili vastab ligikaudu kahele laiusminutile?

(2 NM.)

Mida tähendab Wk?

(Wreck ehk vrakk.)

Mida tähendab Obstn?

(Obstruction ehk takistus.)

Kas arv 2 ja väike allnumber 5 tähendavad 25 m?

(Ei. Tavapärasel meetrites sügavuskaardil tähendab see 2,5 m.)

Kas lilla siksakjoon on ohutu sõidusuuna nool?

(Ei. Testi näites tähistab see veealust kaablit.)

Mida tähendab Foul?

(Risustatud merepõhja või ala, kus ankurdamist tuleks vältida.)

Mida tähendab Sewer?

(Heitveetoru.)

Kas sügavusnumber kaardil on tingimata praegune veesügavus?

(Ei. Arvesta sama nulltaseme suhtes antud veetaset ja muid tingimusi.)

Kas 59°30′ ja 59,30° on sama asukoha laius?

(Ei. 59°30′ = 59,5°; 59,30° = 59°18′.)

Viited: S12, S15, S20

Harjuta seda peatükki
12Peatükk 12

Navigatsiooniarvutused

Kiirus, tee ja aeg

Ühik või valemTähendus
1 NM ehk meremiil1852 m
1 kbt ehk kaabeltau0,1 NM = 185,2 m
1 kn ehk sõlm1 NM tunnis = 1,852 km/h, ligikaudu 0,514 m/s
1 rumb360° / 32 = 11°15′
Tee s = v × tKiirus sõlmedes ja aeg tundides annavad tee meremiilides.
Aeg minutites = 60 × s / vSobib, kui tee on NM ja kiirus kn.
Kiirus v = s / tAeg peab olema tundides.

Kolm läbiarvutatud näidet

  • Kiirus 12 kn, sõiduaeg 25 min. Tundides on aeg 25/60. Tee = 12 × 25/60 = 5 NM.
  • Tee 18 NM, kiirus 9 kn. Aeg = 18/9 = 2 tundi.
  • Tee 7,5 NM, kiirus 10 kn. Aeg = 60 × 7,5/10 = 45 min. Kui väljud 14.20, on arvutuslik saabumine 15.05.

Kütus: kui mootor kulutab sellel sõidurežiimil 8 l/h ja sõit kestab 2,5 h, on arvutuslik kulu 20 l. Reisi jaoks on vaja ka sobivat varu. Sama liitrit tunnis näit ei tähenda eri kiirustel sama liitrit miili kohta.

Viited: S3, S15

Kompass, kurss ja peiling

NimetusMis nurka võrdled?
TK - tõeline kurssTõelisest põhjasuunast päripäeva paadi vööri suunani.
MK - magnetkurssMagnetilisest põhjasuunast paadi vööri suunani.
KK - kompassikurssKompassi põhjasuunast paadi vööri suunani.
Variatsioon dMaa magnetväljast tulenev tõelise ja magnetilise põhja suuna erinevus.
Deviatsioon δPaadi ja selle seadmete mõjust tulenev magnetilise ja kompassipõhja erinevus.
ÜldparandVariatsiooni ja deviatsiooni algebraline summa.
PeilingSuund paadist objektile. See ei ole tingimata paadi kurss.
TraaversPaadi pikisuuna suhtes täisnurga all olev suund ehk külgsuund.
  • KK 100°, d = +7°, δ = -2°: TK = 100 - 2 + 7 = 105°.
  • TK 040°, d = +6°, δ = -1°: KK = 40 - 6 - (-1) = 035°.
  • KK 358°, üldparand +5°: TK = 363° = 003°.
  • Vastassuund: lisa või lahuta 180°. Kursi 070° vastassuund on 250°.

Kaardilt loetud variatsiooni aastamuutus vii ülesande aastasse. Deviatsioon võib kursiti erineda ja tuleb vastava kompassi tabelist. Tuuletriiv ja hoovus on eraldi mõjud, mida ei peideta kompassiparandisse.

Viited: S7, S15

Kordamisküsimused ja kaarditöö järjekord

Proovi enne ise vastata

Kui pikk on meremiil?

(1852 m.)

Mitu kaabeltaud on üks meremiil?

(10 kbt.)

Mis on NW kraadides?

(315° ehk loe.)

Kui kaugele jõuad 8 kn kiirusega 45 minutiga?

(6 NM.)

Kui kaua kestab 15 NM sõit kiirusega 12 kn?

(75 minutit ehk 1 h 15 min.)

Mis on Maa magnetismi mõju kompassile?

(Variatsioon ehk magnetiline deklinatsioon.)

Mis on paadi magnetismi mõju kompassile?

(Deviatsioon.)

KK 080°, variatsioon +5°, deviatsioon -3°. Mis on TK?

(082°.)

TK 270°, variatsioon -4°, deviatsioon +2°. Mis on KK?

(272°.)

Mis on kursi 350° vastassuund?

(170°.)

Mis suunas on paadi parema parda traavers, kui TK on 020°?

(110°.)

Kas tuuletriiv on sama mis deviatsioon?

(Ei. Triiv muudab paadi liikumist; deviatsioon on kompassi magnetiline viga.)

Kaarditöö tee alati samas järjekorras

  • 1. Leia lähte- ja sihtpunkt ning märgi koordinaadid.
  • 2. Kontrolli sügavusi ja ohte; vali ohutu teekond, mitte ainult lühim joon.
  • 3. Mõõda tõeline suund ja vahemaa; vajadusel arvesta tuult ja hoovust.
  • 4. Arvuta kompassikurss, aeg, saabumisaeg ja kütus koos varuga.
  • 5. Kontrolli tulemust mõistusega: kas kurss läheb õigesse ilmakaarde ja aeg on usutav?

Viited: S7, S15

2026 kaarditöö näidis loetavalt

Veebilehe näidisreis kulgeb Leppneemest Kolga lahte. Ühel arvutuste pildil on lõikude pikkused 12,6 NM ja 8,0 NM, kiirus 12 kn ning kütusekulu 1 l/NM. Allpool on nende lähteandmete puhas arvutus, mitte uus mõõdistatud marsruut.

SammArvutusTulemus
1. lõigu aeg12,6 / 12 × 6063 min
2. lõigu aeg8,0 / 12 × 6040 min
Reisi kogutee12,6 + 8,020,6 NM
Reisi koguaeg63 + 40103 min ehk 1 h 43 min
Saabumine, kui start 12.0012.00 + 1 h 43 min13.43
Kütus koos ülesandes nõutud 25% lisavaruga20,6 × 1 × 1,2525,75 l

Kui ülesandes on variatsioon +10° ja deviatsioon on jäetud arvestamata ehk eeldatakse 0°, saab TK 077° puhul KK 067°. TK 139° puhul saab KK 129°. Päris kompassiarvutuses tuleb teada ka deviatsiooni.

Näidiskaardi väljalõige Muuga lahest. Suuna, sügavuse ja takistuste kontroll käib enne lõplikke arve. See ajalooline õppekaart ei ole tänaseks sõiduks.
Näidiskaardi väljalõige Muuga lahest. Suuna, sügavuse ja takistuste kontroll käib enne lõplikke arve. See ajalooline õppekaart ei ole tänaseks sõiduks. Allikas: Paadiluba ↗

Viited: S15

Harjuta seda peatükki
13Peatükk 13

COLREG: kes annab teed?

Kes kellele teed annab?

COLREG on rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri. Selle eesmärk on kokkupõrge ära hoida. Ükski „teeõigus” ei vabasta ohule reageerimisest. Pea pidevat silma- ja kuulmisvaatlust ning kasuta kõiki sobivaid abivahendeid.

Otsusta olukord selles järjekorras

  • 1. Kas kehtib erireegel? Näiteks kitsas laevatee, liikluseraldusskeem või piiratud nähtavus. Väike paat ei tohi takistada laeva, mis saab ohutult liikuda ainult kitsal laevateel.
  • 2. Kas üks sõidab teisest mööda? Möödasõitja annab teed, sõltumata sellest, kas ta on purje- või mootorlaev. Tagant lähenemine üle 22,5° traaversist tahapoole tähendab möödasõidusektorit.
  • 3. Kaks mootorlaeva vastaskurssidel: mõlemad pööravad paremale ja mööduvad vasakud pardad vastamisi.
  • 4. Kaks mootorlaeva lõikuvatel kurssidel: annab teed see, kelle paremas pardas teine laev asub. Võimalusel väldi teise eest läbi sõitmist.
  • 5. Mootor ja puri: üldreeglina annab mootorlaev purjelaevale teed, kuid möödasõit, kitsus ja muud erireeglid tuleb enne kontrollida.

Teed andev laev teeb varakult selge ja piisava manöövri. Laev, millele antakse teed, hoiab algul kurssi ja kiirust. Kui teine ei tegutse, võib ta ise reageerida; kui oht muutub vahetuks, peab ta tegutsema kokkupõrke vältimiseks.

Viited: S13

Purjekad, erilaevad ja halb nähtavus

Kaks purjelaeva

  • Eri halsil: vasaku halsi laev annab parema halsi laevale teed. Halss nimetatakse parda järgi, kust tuul tuleb.
  • Samal halsil: pealttuule laev annab alltuule laevale teed.
  • Vasakul halsil laev, mis ei saa kindlaks teha teise, pealttuult asuva laeva halssi, annab teed.
  • Mootorit liikumiseks kasutav purjepaat on COLREG-i järgi jõuajamiga laev, isegi kui purjed on üleval.

Töö või rikke tõttu eriseisundis laevad

Tavaline mootorlaev hoiab üldreeglina eemale juhitavuse kaotanud, piiratud manööverdusvõimega, kalapüügiga tegelevast ja purjelaevast. Purjelaev hoiab eemale juhitavuse kaotanud, piiratud manööverdusvõimega ja kalapüügiga tegelevast laevast. Seda loetelu ei tohi kasutada möödasõidu või kitsa laevatee reegli tühistamiseks.

Juhitavuse kaotus on erakorraline asjaolu. Piiratud manööverdusvõime tuleneb töö laadist. Kalapüügilaeva eriseisund kehtib manööverdamist piirava püügiga; harrastuslik landi vedamine ei anna iseenesest kalalaeva eesõigust.

Udu ja liikluseraldusskeem

  • Kui laevad ei ole üksteisele nähtavad ja sõidetakse piiratud nähtavuses, rakendub reegel 19. Ära kanna sinna automaatselt üle nähtavuses kehtivat parema käe lahendust.
  • Vähenda ohutule kiirusele ja ole valmis manööverdama. Radari põhjal väldi võimalusel pööret vasakule eespool traaversit oleva laeva poole, välja arvatud möödasõidetav laev.
  • Liikluseraldusskeemis järgi liiklussuunda. Ületa rada võimalusel laeva vööri suunaga võimalikult täisnurkselt liiklusvoo suunale. Alla 20 m laev ja purjelaev ei tohi takistada liiklusrada järgivat jõuajamiga laeva.

Viited: S13, S14

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Kaks mootorlaeva kohtuvad otse vastaskursil. Kuhu pöörata?

(Mõlemad paremale; möödutakse vasakud pardad vastamisi.)

Lõikuvatel kurssidel mootorlaev läheneb sinu paremalt. Kes annab teed?

(Sina, kui ei rakendu mõni eelnev erireegel.)

Purjekas sõidab mootorlaevast mööda. Kes annab teed?

(Möödasõitev purjekas.)

Millal lõpeb möödasõitja teedandmiskohustus?

(Kui ta on lõplikult mööda ja teisest laevast selgelt vaba.)

Mis on püsiva peilingu ja väheneva kauguse tähendus?

(Võimalik kokkupõrkeoht.)

Kas kurssi ja kiirust hoidev laev peab kokkupõrkeohu tekkides alati tegevusetuks jääma?

(Ei. Ohu arenedes on tal õigus ning lõpuks kohustus ise tegutseda.)

Kaks purjekat eri halsil: kumb annab teed?

(Vasakul halsil ehk vasakust pardast tuult saav laev.)

Kaks purjekat samal halsil: kumb annab teed?

(Pealttuule laev.)

Kas purjedega paat, mille mootor veab paati edasi, on purjelaev?

(COLREG-i tähenduses on ta jõuajamiga laev.)

Kas kalastaja, kes veab paadi järel lanti, on alati eriseisundis kalapüügilaev?

(Ei. Püügivahend peab piirama manööverdamist.)

Kas juhitavuse kaotanud ja piiratud manööverdusvõimega laev on sama?

(Ei. Esimene on erakorraliselt juhtimisvõimetu, teist piirab tema töö.)

Mis suunaga tuleks ületada liikluseraldusskeemi rada?

(Vööri suunaga võimalikult täisnurkselt liiklusvoo üldsuunale.)

Testi näide vastaskurssidest: mõlemad teevad parempöörde. Paadi parem külg ei ole tingimata pildil paremal.
Testi näide vastaskurssidest: mõlemad teevad parempöörde. Paadi parem külg ei ole tingimata pildil paremal. Allikas: Paadiluba ↗

Viited: S13, S14

Harjuta seda peatükki
14Peatükk 14

Laevatuled ja päevamärgid

Sektorid ja tavalised laevad

TuliVärvSektor
Vasak pardatuliPunane112,5°
Parem pardatuliRoheline112,5°
TopituliValge, suunatud ette225°
AhtrituliValge, suunatud taha135°
PuksiirtuliKollane, ahtritule sektori järgi135°
RingtuliVärv sõltub otstarbest360°
Slaidide sektoriskeem. Kaks pardatuld annavad kokku 225°; ahtrituli katab ülejäänud 135°.
Slaidide sektoriskeem. Kaks pardatuld annavad kokku 225°; ahtrituli katab ülejäänud 135°. Allikas: Paadiluba ↗
  • Tuled põlevad päikeseloojangust päikesetõusuni; nõutavaid tulesid kantakse ka päeval piiratud nähtavuses. Päevamärgid kehtivad päeval; tulede ja märkide reeglid kehtivad iga ilmaga.
  • Mootorlaeva põhikomplekt on topituli, pardatuled ja ahtrituli. Alates 50 m on nõutud kaks topituld, tagumine kõrgemal. Alla 50 m võib samuti olla kaks topituld.
  • Alla 12 m mootorlaev võib kasutada valget ringtuld ja pardatulesid. Alla 7 m ning kuni 7 kn maksimumkiirusega mootorlaeval on täiendav erand: valge ringtuli ja võimalusel pardatuled.
  • Purjelaeval on pardatuled ja ahtrituli; alla 20 m võib need ühendada üheks mastitopilaternaks. Mootoriga liikudes tuleb kanda mootorlaeva tulesid ning päeval koonust tipuga alla.

Viited: S13, S14

Eriseisundid ja päevamärgid

Laev või seisundEritunnused öösel ülalt allaPäevamärk
Juhitavuse kaotanudPunane + punaneKaks kera
Piiratud manööverdusvõimegaPunane + valge + punaneKera + romb + kera
Süviselt piiratudVõib näidata 3 punast ringtuldVõib näidata silindrit
TraalibRoheline + valgeKaks koonust tipud koos
Muu manööverdamist piirav kalapüükPunane + valgeKaks koonust tipud koos
Lootsimisega tegelevValge + punaneErilist COLREG-i päevamärki ei ole
MiinitõrjeKolm rohelist kolmnurganaKolm kera kolmnurgana; hoia vähemalt 1000 m eemale
AnkrusAnkrutuled; alla 50 m võib üks valge ringtuliÜks kera
MadalikulAnkrutuled + kaks punast ringtuldKolm kera vertikaalis; väikestel laevadel on erandid

Tabel näitab eritunnuseid. Käiku vee suhtes omades võivad lisanduda pardatuled ja ahtrituli; mõnel laeval ka topituli. Kõik eritunnused ei asenda automaatselt kogu muud tulekomplekti.

Süvendaja: kaks rohelist ringtuld või kaks rombi näitavad lubatud möödumiskülge; kaks punast ringtuld või kaks kera takistatud külge. Laeva keskel võib lisaks olla punane-valge-punane / kera-romb-kera.

Pukseerimine järelvedamisel: puksiiril on vertikaalis kaks topituld; kui puksiiri ahtrist veetava ahtrini mõõdetud kogupikkus on üle 200 m, kolm topituld ja päevamärgiks romb. Ahtris on kollane puksiirtuli valge ahtritule kohal.

Viited: S13, S14

Pildid ja kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Mis värvi on parema parda tuli?

(Roheline.)

Kui lai on ühe pardatule sektor?

(112,5°.)

Kui lai on topitule sektor?

(225°.)

Mis värvi ja kui laia sektoriga on ahtrituli?

(Valge, 135°.)

Mis eristab puksiirtuld ahtritulest?

(Puksiirtuli on kollane; mõlema sektor on 135°.)

Kaks punast ringtuld ja kaks kera: mis seisund?

(Juhitavuse kaotanud laev.)

Kera-romb-kera: mis seisund?

(Piiratud manööverdusvõimega laev.)

Roheline valge kohal: mis tegevus?

(Traalimine.)

Valge punase kohal: mis laev?

(Lootsimisega tegelev laev.)

Kolm kera vertikaalis: mis seisund?

(Madalikul olev laev.)

Kolm kera kolmnurgana: mis tegevus?

(Miinitõrje.)

Milline päevamärk käib mootoriga liikuvate purjede juurde?

(Koonus tipuga alla.)

Viited: S13, S14

Harjuta seda peatükki
15Peatükk 15

Helisignaalid ja lipud

Viled, udu ja signaallipud

Lühike heli kestab umbes 1 s, pikk heli 4-6 s. Allpool tähendab L lühikest ja P pikka heli. Manöövrisignaalide põhitabel käib COLREG-i järgi üksteisele nähtavate jõuajamiga laevade kohta.

HelidTähendus
LMuudan kurssi paremale.
LLMuudan kurssi vasakule.
LLLMasinad töötavad tagasikäigul.
Vähemalt 5 × L kiirestiMa ei saa sinu kavatsusest aru või kahtlen manöövri piisavuses.
PKitsa laevatee varjatud käänaku hoiatus; kuulja vastab pika heliga.
P P LKitsuses kavatsen mööduda sinu paremast pardast.
P P L LKitsuses kavatsen mööduda sinu vasakust pardast.
P L P LNõustun kitsuses möödasõiduga.
Piiratud nähtavusesHiljemalt iga 2 minuti järel
Mootorlaev liigub vee suhtesP
Mootorlaev käigus, kuid vee suhtes ei liiguP P
Purjelaev, piirav kalapüük, juhitavuse kaotus, piiratud manööverdusvõime, süviselt piiratud või pukseerivP L L
Mehitatud pukseeritav, karavani viimaneP L L L

Ankrus annab nõutud suurusega laev umbes 5 s kiiret kellahelinat vähemalt iga minuti järel; alates 100 m lisandub ahtris gong. Madalikul lisandub enne ja pärast kiiret kellahelinat kolm eraldi kellalööki. Alla 20 m ja alla 12 m laevadel on reeglites helisignaalide erandid.

Viited: S13, S14, S18, A8

Lipud ja kordamisküsimused

Olulised hädasignaalid on näiteks punane langevarjurakett, punane säratuli, oranž suits, SOS, MAYDAY, lipud N ja C koos ning käte aeglane korduv tõstmine ja langetamine. Neid kasutatakse tegelikus hädas. Õppepildi põletavat tünni ei tule võtta soovitusena paadis tuld süüdata.

Proovi enne ise vastata

Mida tähendab üks lühike helisignaal?

(Muudan kurssi paremale.)

Mida tähendab kaks lühikest?

(Muudan kurssi vasakule.)

Mida tähendab kolm lühikest?

(Masinad töötavad tagasikäigul.)

Mida tähendab vähemalt viis kiiret lühikest?

(Kahtlus või arusaamatus teise kavatsuse või manöövri suhtes.)

Milline signaal tähendab kitsuses möödumissoovi teise paremast pardast?

(Kaks pikka ja üks lühike.)

Milline signaal tähendab nõusolekut kitsuses möödasõiduga?

(Pikk-lühike-pikk-lühike.)

Milline udusignaal on vee suhtes liikuval mootorlaeval?

(Üks pikk, mitte üle 2-minutiliste vahedega.)

Milline udusignaal on purjelaeval?

(Üks pikk ja kaks lühikest, mitte üle 2-minutiliste vahedega.)

Mida tähendab Oscar-lipp?

(Inimene üle parda; O Morse-kood on kolm pikka.)

Kas kolm pikka on universaalne COLREG-i inimene-üle-parda hädamanöövrikäsk?

(Ei. Harjutus seob need Oscar-tähe Morse-koodiga. Tegelik tegutsemine sõltub paadi hädaolukorra protseduurist.)

Mis pikkusest on COLREG-i järgi nõutud kell lisaks vilele?

(Alates 20 m; vile alates 12 m, gong alates 100 m.)

Kas päevamärgi kasutamise reegel kehtib ainult hea ilmaga?

(Ei. Märke näidatakse päeval ja reegleid järgitakse iga ilmaga.)

Viited: S13, S14, S18

Harjuta seda peatükki
16Peatükk 16

Sisevete reeglid

Jõel on ka omad erireeglid

Õppematerjal sisaldab nii Eesti laevatatavatel sisevetel liiklemise korda kui ka Euroopa sisevete koodeksi CEVNI näiteid. CEVNI ei ole automaatselt kõigi Eesti veekogude ainus seadus. Enne küsimuse lahendamist vaata, kas jutt käib Eesti korrast, CEVNI-st või merel kehtivast COLREG-ist.

  • Ülesliikuv laev liigub jõe suudmest lähte poole, tavaliselt vastuvoolu. Allaliikuv laev liigub lähte poolt suudme poole.
  • Parem ja vasak kallas määratakse üldjuhul allavoolu vaadates. Need ei pöördu ümber, kui paat ülesvoolu sõidab.
  • Laevateele väljudes lase laevateel liikuv laev läbi; kõrvalteelt tulles lase peateel liikuv laev läbi.
  • Väldi liigset kiiluveelainet ja vaakumit: need võivad kahjustada paate, kaldarajatisi või inimesi. Vähenda kiirust aegsasti, säilitades juhitavuse.
  • Silla juures vaata lubatud ava, suunda, laiust ja läbimiskõrgust. Ära järelda pelgalt ava suuruse järgi, et seal tohib sõita.
  • Eesti korras on erikonstruktsiooniga väikelaeva ja jeti sõit lubatud valgel ajal nähtavusega üle 1 km; juhil ning kaassõitjal peab olema vastav ohutusvest.

CEVNI eripiltide eristamine

Viited: S16, A1, A3

Sisemärkide pildisõnastik

Viited: S16

Sillaava ja kanali poole vahetamine

Kollased rombid tähistavad soovituslikku läbipääsu, näiteks sillaava. Üks kollane romb ei ole liiklusmärk „anna teed peateel”, kuigi kuju võib meenutada maanteemärki. Sisevetel tuleb õppida märgi enda tähendust.

Kahe vastassuunalise noolega märk võib käsitleda kanali ületamist, möödasõitu või lahknemist. Vaata, kas nool muudab külge ning kas punane keeluvöö läbib kujutist. Üksnes noole olemasolu ei tähenda kohustuslikku sirget sõidusuunda.

Silla alt läbimisel kontrolli nii märkidega lubatud ava kui ka kõrgust ja laiust. Kui vee tase tõuseb, jääb silla alla vähem vaba kõrgust. Arvesta ka masti, antenni, katuse ja lainetusega.

Proovi enne ise vastata

Kas üks kollane romb tähendab, et vastutulija võib selles avas samuti tulla?

(Jah, kahe suuna soovituslik läbipääs; muud märgid ja olud tuleb ka arvesse võtta.)

Kas rooliga paremale pööramine muudab jõe parema kalda nimetust?

(Ei.)

Kas silla alt läbimise hindamiseks piisab paadi süvisest?

(Ei. Vajad teadmist ka paadi kõrguse ja ava vaba kõrguse kohta.)

Viited: S16

Kordamisküsimused

Proovi enne ise vastata

Kuidas määrad jõe parema kalda?

(Vaatad allavoolu ehk lähte poolt suudme poole; parem kallas jääb paremale.)

Kas parema kalda nimetus muutub ülesvoolu sõites?

(Ei.)

Kes annab teed laevateele väljudes?

(Väljuv laev laseb laevateel liikuva laeva läbi.)

Mis ühik on sisemärgi kiirusepiirangul 12?

(km/h, mitte sõlm.)

Mida tähendab sinine tahvel rooma numbriga IV?

(Kõrvuti seisvate laevade suurim lubatud arv on neli.)

Mida tähendab VHF 11 tahvel?

(Infot saab näidatud raadiokanalil.)

Mida tähendab must rõhtjoon punase raamiga valgel tahvlil?

(Peatumine kohustuslik.)

Mida lisab selle kohal olev 1000 tahvel?

(Peatumine on 1000 m pärast.)

Mida tähendab sama peatumismärk tekstiga DOUANE?

(Peatu tollimiseks.)

Kas möödasõidu keeld ja lahknemise keeld on sama asi?

(Ei. Üks puudutab samas suunas teisest möödumist, teine vastutulijaga kohtumist.)

Kas lainetuse tekitamise keeldu saab eirata, kui sõidad alla üldise kiirusepiiri?

(Ei. Lainetus ise peab jääma ohutuks ja märgi nõue kehtib.)

Kas kõigile Eesti sisevetel sõitmise küsimustele vastatakse ainult COLREG-i järgi?

(Ei. Määrav on konkreetne veekogu ja kohaldatav kord.)

Viited: S16, A3

Harjuta seda peatükki
17Peatükk 17

SRC ja raadioside

VHF ja kõige vajalikumad kanalid

SRC ehk Short Range Certificate on väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistus. See on eraldi väikelaevajuhi tunnistusest. Hädaolukorras võib meresidevahendit abi kutsumiseks kasutada ka tunnistuseta inimene.

KanalMida meeles pidada?
16 - 156,800 MHzHäälega häda-, kiir- ja ohutusside ning väljakutse. Pika tavavestluse jaoks lepi kokku töökanal.
70 - 156,525 MHzDSC digitaalne valikkutsung, sh häire. Häälega ei räägita.
13Tallinn VTS; laevasõiduohutuse side.
61Tallinn Traffic, muu hulgas GOFREP; varukanal 81 vastavalt teenuse infole.
69Tallinn Rescue / Merevalvekeskuse töösideks kasutatav kanal.
6, 8, 77Harjutuses laevadevahelise side kanalite valik; tegelik kasutus peab vastama kohalikule kanaliplaanile.
15 ja 17Laevasisene side, kuni 1 W; ei ole merel üldise hädakutse põhikanalid.

Raadio kasutamine

  • Volume: helitugevus. Squelch: mürapiiraja; liiga kõrge seadistus võib nõrga kutse peita.
  • PTT - Press To Talk: vajuta rääkimiseks, vabasta kuulamiseks. Räägi selgelt, lühidalt ja ütle enda identiteet.
  • Simpleks: kasutatakse sama sagedust, rääkida saab kordamööda. Duplekskanalil on laeva ja kalda saatmissagedused erinevad; kaks laeva ei pruugi teineteist samal kanalil kuulda.
  • VHF levi sõltub palju antennide kõrgusest ja takistustest. Telefoni levi või suurem saatevõimsus ei taga alati ühendust.

Viited: S17, S19, A11

MAYDAY, PAN-PAN ja SECURITE

Teate algusMillal?Lihtne näide
MAYDAY × 3Raske ja vahetu oht, vaja viivitamatut abi.Paati tuleb palju vett ja inimesed on uppumisohus.
PAN-PAN × 3Kiireloomuline olukord, mis puudutab laeva või inimese ohutust.Mootoririke või meditsiiniline probleem, mille raskus ei vasta veel hädale.
SECURITE × 3Oluline navigatsiooni- või ilmaohutuse teade.Laevateel triivib ohtlik takistus.

Hinda tegelikku ohtu. Sama mootoririke võib ohutus ankrukohas olla abivajadus, kuid tormiga kivise ranna poole triivides muutuda MAYDAY olukorraks.

Häälega hädakutse meelespea

  • Kui DSC on olemas ja kasutusvalmis, saada häire seadme juhendi järgi ning jätka häälega kanalil 16. Ära lase menüüde otsimisel abi kutsumist edasi lükata.
  • Kontrolli raadio MMSI-d ning värske asukoha ja kellaaja sisendit. Vananenud käsitsi sisestatud asukoht võib saata päästjad valele kohale.
  • Teise hädakutset kuuldes kuula ja väldi hädaside segamist. Kaldajaam juhib abi; vajadusel edasta kuuldud info edasi ning paku abi enda võimekuse piires.

Viited: S17, S22, A10

Häireseadmed ja valehäire

LühendSelgitus ja ülesanne
DSCDigital Selective Calling: digitaalne valikkutsung. „Digitaalne uksekell”, mis annab raadiole kutse või häire.
MMSIMaritime Mobile Service Identity: üheksakohaline raadioside tunnusnumber. Eesti laeva tunnus algab üldjuhul 276.
Call signRaadiokutsung, tähtede ja numbrite kombinatsioon. See ei ole sama mis MMSI.
GMDSSGlobal Maritime Distress and Safety System: ülemaailmne merehäda- ja ohutussüsteem.
EPIRBEmergency Position-Indicating Radio Beacon: avariiraadiopoi. Edastab häire satelliitide kaudu, tavaliselt 406 MHz sagedusalas.
SART / AIS-SARTOtsingu- ja päästetransponder. Radar-SART aitab radariga leida; AIS-SART saadab asukoha AIS-i kaudu.
NAVTEXMeresõiduohutusteabe automaatne vastuvõtt. Rahvusvaheline ingliskeelne teenus kasutab 518 kHz.
EGCEnhanced Group Call: laiendatud grupiväljakutse, ohutusteabe levitamine satelliitside kaudu.
SAR / JRCC / OSCOtsing ja pääste / ühine pääste koordinatsioonikeskus / sündmuskoha koordinaator.

Valehäiret ei parandata lihtsalt vaikimisega

VHF DSC valehäire: peata seadme korduv saatmine vastavalt juhendile. Teata kanalil 16 kõigile jaamadele enda nimi, kutsung, MMSI ning valehäire aeg UTC-s ja tühista häire. Võta ühendust merepäästekeskusega. EPIRB valehäire: lülita poi välja ja teata kohe merepäästekeskusele, andes poi ja aluse andmed.

Viited: S17, S21, A9

Kordamisküsimused I

Proovi enne ise vastata

Mis kanalil toimub häälega hädakutse?

(16.)

Mis kanalil toimub VHF DSC häire?

(70.)

Mis kanalil jälgitakse DSC-kutseid?

(70.)

Mis kanalil peetakse põhilist häälside raadiovahti?

(16.)

Mis töökanal on Tallinn VTS-il?

(13.)

Mis töökanal on Tallinn Traffic-ul?

(61; GOFREP-i varukanal on 81.)

Milliste sõnadega alustad hädasidet?

(MAYDAY kolm korda.)

Milliste sõnadega alustad kiireloomulist sidet?

(PAN-PAN kolm korda.)

Milliste sõnadega alustad ohutusteadet?

(SECURITE kolm korda.)

Millised kanalid on harjutuses laevadevaheliseks sideks?

(6, 8 ja 77; tegelikus kasutuses järgi kanaliplaani.)

Millised kanalid on harjutuses laevasiseseks sideks?

(15 ja 17, kuni 1 W.)

Millistel kanalitel saab Merevalvekeskusega ühendust?

(Häälega 16 ja töösideks 69; häire jaoks DSC 70.)

Kas kanalil 70 võib MAYDAY häälega ette lugeda?

(Ei. Häälega räägitakse kanalil 16.)

Kas kiirsõnum algab SECURITE-ga?

(Ei. SECURITE on ohutusteade; kiirside algab PAN-PAN-iga.)

Viited: S17, S19, S21, A11

Kordamisküsimused II

Proovi enne ise vastata

Mis on MMSI?

(Üheksakohaline mereside raadiosaatja tunnuskood.)

Mis on call sign?

(Raadiokutsung.)

Mis on DSC?

(Digitaalne valikkutsung.)

Mis on GMDSS?

(Ülemaailmne merehäda- ja ohutussüsteem.)

Mis on EPIRB?

(Avariiraadiopoi, mis edastab häire ja aitab hädasolija asukohta määrata.)

Mis on SART?

(Otsingu- ja päästetransponder.)

Mis on NAVTEX?

(Meresõiduohutusteabe automaatne edastus- ja vastuvõtusüsteem.)

Mis on EGC?

(Laiendatud grupiväljakutse.)

Mis on SAR?

(Otsingu- ja päästetöö.)

Mis on JRCC?

(Ühine lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus.)

Mis on OSC?

(Sündmuskoha koordinaator.)

Kuidas tühistad EPIRB valehäire?

(Lülitad poi välja ja teatad kohe merepäästekeskusele koos vajalike andmetega.)

Kas DSC valehäire puhul piisab ainult raadio väljalülitamisest?

(Ei. Peata kordus, tühista häire häälega kanalil 16 ja teavita merepäästekeskust.)

Kas klassikaline radar-SART saadab satelliidile samasuguse häire kui EPIRB?

(Ei. Need on eri ülesandega seadmed.)

Kas A1 on igal rannikul täpselt 30 NM lai?

(Ei. Määrav on pideva VHF DSC häirevõimega kaldajaama katvus.)

Viited: S17, S21, A9

Harjuta seda peatükki
18Peatükk 18

Mereinglise keel

Raadiosõnad ja häälimine

VäljendTähendus
Say againMa ei saanud aru või ei kuulnud: palun korda.
I say again / RepeatKordan enda olulist infot.
Mistake. Correction ...Parandan enda öeldud vea, seejärel annan õige info.
Stand byOota / ole kuuldel.
How do you read me?Kuidas sa mind kuuled? Vastuse tugevus võib olla 1-5.
I read you five / excellentKuulen sind väga hästi.
Instruction / Advice / WarningKorraldus / soovitus / hoiatus.
Information / Question / AnswerInfo / küsimus / vastus.
Request / IntentionTaotlus / kavatsus.
Port / starboardVasak / parem parras.
Ahead / asternEdasi / tagasi; mõiste sõltub käsu või asukoha kontekstist.

Koordinaadid loe kraadides, minutites ja vajadusel minuti kümnendosades; lisa N/S ja E/W. Kursi 182° loed „one eight two”. Roolinurga 15° käsus kasutatakse „fifteen”. Korda saadud oluline korraldus arusaadavalt tagasi.

A-MN-Z
A Alfa; B Bravo; C CharlieN November; O Oscar; P Papa
D Delta; E Echo; F FoxtrotQ Quebec; R Romeo; S Sierra
G Golf; H Hotel; I IndiaT Tango; U Uniform; V Victor
J Juliet; K Kilo; L Lima; M MikeW Whisky; X X-ray; Y Yankee; Z Zulu

Viited: S17, S22, S23, A10

Roolikäsud ja PPS-harjutuse sõnavara

Käsk või väljendSelgitus
MidshipsRool keskjoonele. See ei tähenda automaatselt sama kursi hoidmist.
Meet herPidurda pöörde edenemist vasturooliga.
SteadyVähenda laeva pöördumist nii kiiresti kui võimalik.
Ease to five / ten ...Vähenda roolinurka nimetatud nurgani ja hoia.
Steady as she goesHoia kursi suunda, mis oli käsu andmise hetkel.
Port, steer one eight twoPööra vasakule ja võta kursiks 182°.
Half ahead / asternPool käiku edasi / tagasi.
Stand by enginesOle masinatega manöövriks valmis.
Finished with enginesMasinate kasutamine manööverdamiseks on lõppenud.
Let go anchor / Anchor is aweighLase ankur alla / ankur on põhjast lahti.
Make fast / Let goKinnita ots / lase ots lahti.
Slack away / Heave awayAnna järele / hiiva või tõmba sisse.
Single up fore and aftJäta vööri ja ahtrisse esialgu vaid vajalikud üksikotsad.

Proovi enne ise vastata

Kas Midships ja Steady as she goes on sama käsk?

(Ei. Esimene määrab rooli asendi; teine määrab hoitava kursi.)

Mida tähendab „Anchor is aweigh”?

(Ankur on põhjast lahti; mitte tingimata juba veest väljas.)

Mida ütled, kui kuulsid kursinumbrit ebaselgelt?

(Say again.)

Kuidas loed kursi 082°?

(Zero eight two.)

Kuidas loed roolikäsu Starboard 15?

(Starboard fifteen.)

Mida tähendab „Stand by engines”?

(Ole masinatega manöövriks valmis; see pole sama mis kohe täiskäik anda.)

Viited: S22, S23, A10, A2

Harjuta seda peatükki

Sinu teadmised, sinu tempo

Kas reegel jäi meelde?

Vali Ahteri 217 küsimust, Peebo lisaharjutused või mõlemad kogud. Iga vastuse järel saad selgituse ja lingi õige peatüki juurde. Ajalimiiti pole.

Õppimiseks mõeldud harjutustest. Vali parim vastus, lähtudes ka kuvatud lisatingimusest. See ei ole ametlik eksam; vastuseid ei saadeta kuhugi.

Millised Ahteri harjutused on siin olemas?

Kõik 217 eri küsimust ja nende 96 pilti, sealhulgas vastusevariantide pildid. Algküsimused ja algsed valikud on säilitatud. Mõne küsimuse juurde on lisatud puuduv tingimus või parandatud vastusevariant; selgitus ütleb, mida täpsustati.

Ahteri Maksi-test koondab samu 217 küsimust. Peebo 80 lisaharjutust on eraldi valitav kogu.

Ahteri valik kontrollitud 30.10.2026. Peebo harjutuste selgitused ja täpsustused ei ole Ahteri ametlik vastusevõti.

Sirvi küsimusi ja pilte

Siin näed ülal valitud kogu ja teema küsimusi. Vastused saad iga küsimuse juures eraldi avada.

Hoia käepärast

Kiire kordamine ja eksamilõksud

Numbrid, mis peavad kohe meelde tulema

TeemaPeast teadmine
Pikkus ja kiirus1 NM = 1852 m; 1 kbt = 185,2 m; 1 kn = 1 NM/h.
KraadidN 000°; E 090°; S 180°; W 270°; NW 315°. 1° = 60′.
KategooriadB: 8 palli / 4 m. C: 6 / 2. D: 4 / 0,3 m, üksik 0,5 m.
Varustuse piir5 NM merel ja 9 km sisevetel; kaugemal rangem komplekt. Üle 20 NM erareisil päästeparv.
TunnistusVähemalt 15 a. Ülderand kuni 25 kW või 25 m² vajab kõiki lisatingimusi.
AlkoholVäikelaev: vähemalt 0,5‰; jett: vähemalt 0,2‰ on joove.
TuledPardatuli 112,5°; topituli 225°; ahter ja puksiirtuli 135°; ringtuli 360°.
HeliseadmedVile 12 m; kell 20 m; gong 100 m.
KardinaalidIda 3; lõuna 6 + pikk; lääs 9; põhi pidevalt Q/VQ.
TeedandmineMöödasõitja annab teed. Kaks mootorlaeva vastamisi: mõlemad paremale.
Raadio16 kõne, 70 DSC; Tallinn VTS 13, Tallinn Traffic 61.
Abi112; JRCC Tallinn +372 619 1224.
Elustamine täiskasvanul100-120/min; 5-6 cm; 30 : 2. Uppumine: esmalt 5 päästehingamist.
KompassTK = KK + deviatsioon + variatsioon, märkidega. E pluss, W miinus.

20 eksamilõksu, millele tähelepanu pöörata

  • 1. „Käigus” ei nõua vee suhtes liikumist; paat võib lihtsalt triivida.
  • 2. „Purjekas” koos liikumiseks kasutatava mootoriga on jõuajamiga laev.
  • 3. Möödasõitev purjekas annab mootorlaevale teed.
  • 4. Tee andmine ei võrdu tingimata peatumisega; manööver peab olema ohutu ja arusaadav.
  • 5. Suur laev ei saa alati automaatselt eesõigust, kuid kitsas laevatee võib väikest paati tugevalt piirata.
  • 6. Kalamees landiga ei ole automaatselt eriseisundis kalapüügilaev.
  • 7. NUC tähendab rikke või muu erakorralise asjaolu tõttu juhitavuse kaotust; RAM-i piirab töö.
  • 8. Punane-valge on kalapüük; valge-punane on loots.
  • 9. Kolm kera reas on madalik; kolm kolmnurgana on miinitõrje.
  • 10. Ankrus oleva väikese paadi üks valge ringtuli ei ole sama mis käigus oleva väikese mootorpaadi kogu tulekomplekt.
  • 11. Paadi enda parem parras võib pildil asuda vasakul.
  • 12. Põhjamärgist möödud põhjast, ka siis, kui sinu kurss on läände.
  • 13. IALA külgmärkide pardavalik pöördub tagasiteel ümber.
  • 14. Ohutu vee märki ei pea kõikidel kurssidel tingimata samasse pardasse jätma.
  • 15. VHF 16 on kõne; 70 on digitaalne andmeside.
  • 16. Tallinn VTS ja Tallinn Traffic ei ole sama kanaliga teenused.
  • 17. 0,5‰ ja 0,25 mg/l on eri mõõtmiskeskkondade arvud, mitte kaks lubatud verepiiri.
  • 18. Teadvuseta inimene pannakse külili ainult siis, kui ta hingab normaalselt.
  • 19. Miinimumvarustus ei tõesta, et paat ja meeskond on igaks ilmaks valmis.
  • 20. Minutid tuleb tunnivalemis jagada 60-ga; kaardi veetaseme ja sügavuse nulltase peab ühtima.

Hoia käepärast

Lühendid lahti seletatult

Seadused, navigeerimine ja kaart

LühendTäisnimi või tähendusLihtne meelespea
VLJVäikelaevajuhtPaadi eest vastutav juht.
MSOSMeresõiduohutuse seadusEesti põhiline ohutusseadus.
COLREGInternational Regulations for Preventing Collisions at SeaKokkupõrgete vältimise reeglid.
CEVNICode européen des voies de navigation intérieureEuroopa sisevete koodeks.
LSLKLaevatatavatel sisevetel liiklemise kordEesti sisevete reeglistik.
MARPOLInternational Convention for the Prevention of Pollution from ShipsLaevadelt lähtuva reostuse vältimine.
SOLASInternational Convention for the Safety of Life at SeaInimelude ohutus merel.
IALAInternational Organization for Marine Aids to NavigationNavigatsioonimärgistuse rahvusvaheline süsteem ja organisatsioon.
TK / MK / KKTõeline / magnet- / kompassikurssMis põhjasuuna suhtes suunda loed?
TP / KPTõeline / kompassipeilingSuund objektile eri põhjasuuna suhtes.
NM / kn / kbtNautical mile / knot / kaabeltauVahemaa / kiirus / 0,1 NM.
Wk / ObstnWreck / obstructionVrakk / takistus.
CD / MSL / LATChart Datum / Mean Sea Level / Lowest Astronomical TideKaardi null / keskmine merepind / madalaim astronoomiline veetase.
HW / LWHigh water / low waterKõrgvesi / madalvesi.
Fl / LFl / Q / VQFlashing / long flashing / quick / very quickPlinktuli / pikk plink / kiire / väga kiire plink.
Iso / Oc / Mo(A)Isophase / occulting / Morse AVõrdfaasiline / katkestav / Morse A ehk lühike-pikk.

Side, pääste ja seadmete ekraan

LühendTäisnimiLihtne selgitus
SRCShort Range CertificateVäikelaeva raadiosideoperaatori tunnistus.
VHF / ULLVery High Frequency / ultralühilaineLähiside raadio merel.
DSCDigital Selective CallingDigitaalne valikkutsung.
MMSIMaritime Mobile Service IdentityÜheksakohaline raadioside identiteet.
GMDSSGlobal Maritime Distress and Safety SystemÜlemaailmne häda- ja ohutussüsteem.
EPIRBEmergency Position-Indicating Radio BeaconAvariiraadiopoi.
PLBPersonal Locator BeaconIsiklik avariimajakas.
SARTSearch and Rescue TransponderHädasolija leidmise abiseade.
SAR / SRUSearch and Rescue / Search and Rescue UnitOtsing ja pääste / päästeüksus.
JRCC / OSCJoint Rescue Coordination Centre / On-Scene CoordinatorPäästekeskus / sündmuskoha koordinaator.
EGC / MSIEnhanced Group Call / Maritime Safety InformationLaiendatud grupikutsung / ohutusteave.
VTS / TSSVessel Traffic Service / Traffic Separation SchemeLiiklusteenistus / liikluseraldusskeem.
GNSS / GPSGlobal Navigation Satellite System / Global Positioning SystemSatelliitnavigatsiooni pere / üks selle süsteem.
AIS / RADARAutomatic Identification System / Radio Detection and RangingAluste andmevahetus / objektide avastamine raadiolainetega.
COG / HDGCourse Over Ground / HeadingTegelik liikumissuund / vööri suund.
SOG / STWSpeed Over Ground / Speed Through WaterKiirus põhja suhtes / vee suhtes.
CPA / TCPAClosest Point of Approach / Time to CPALähim möödumine / aeg selleni.
UTC / LTCoordinated Universal Time / Local TimeKoordineeritud maailmaaeg / kohalik aeg.
PTT / SMCPPress To Talk / Standard Marine Communication PhrasesSaate nupp / mereside standardfraasid.

Veel kasulikke termineid

LühendTäisnimi või tähendusLihtne selgitus
ENCElectronic Navigational ChartAmetlik vektorpõhine elektrooniline navigatsioonikaart.
RNCRaster Navigational ChartRasterkujul ehk pildina esitatud navigatsioonikaart.
ECDISElectronic Chart Display and Information SystemAmetlik elektronkaartide kuva- ja infosüsteem; iga paadi plotter ei ole ECDIS.
ARPAAutomatic Radar Plotting AidRadari automaatne abivahend teiste laevade liikumise ja ohu hindamiseks.
INSIntegrated Navigation SystemMitut navigatsiooniseadet ja infot ühendav süsteem.
NMEANational Marine Electronics AssociationSeadmete andmevahetuse standarditega seotud organisatsioon.
NMEA 0183 / 2000Navigatsiooniseadmete andmevahetuse standardidAndmete liikumise viisid, mitte raadioside hädakanalid.
TWS / TWDTrue Wind Speed / DirectionTegelik tuulekiirus / -suund.
AWS / AWAApparent Wind Speed / AnglePaadis tajutav näiv tuulekiirus / -nurk; sõltub ka paadi liikumisest.
NUCNot Under CommandJuhitavuse kaotanud laev.
RAMRestricted in Ability to ManoeuvreTöö tõttu piiratud manööverdusvõimega laev.
LOA / GT / NTLength Overall / Gross Tonnage / Net TonnageKogupikkus / kogumahutavus / puhasmahutavus.
RIBRigid Inflatable BoatJäiga põhjaga ja täispuhutavate ääreballoonidega paat.
N / kW / hPaNjuuton / kilovatt / hektopaskalUjuvusjõu / võimsuse / õhurõhu ühik.
CEEuroopa vastavusmärgisNäitab toote nõuetele vastavuse deklareerimist; ei ole iseenesest paadi hoolduse tõend.

Kontrolli algallikast

Millel see materjal põhineb?

Konspekti alus on Paadiluba õppekeskkonna 23 loengu- ja abifaili ning harjutuste teemad. Peebo selgitused ja lisaharjutused on õppimiseks koostatud; Ahteri harjutuste 217 algküsimust ja pildid on allikaviidetega eraldi küsimustekogus. Õigusaktide ja esmaabi vananenud kohti on võrreldud allpool viidatud allikatega.

Piltide päritolu on märgitud iga pildi all. Paadiluba pildid on õppeillustratsioonid; originaal avaneb allikalingilt. Päise kursiskeem on Peebo loodud illustratsioon. Kaardinäited ei sobi päris navigeerimiseks.

  1. S1 Seadusandlus MSOS
  2. S2 Väikelaeva varustus 2025
  3. S3 Väikelaevade ehitus
  4. S4 Hüdrometeo
  5. S5 Meteo internetist
  6. S6 Looded
  7. S7 Navigatsioonisüsteemid
  8. S8 Enesepääste ja esmaabi
  9. S9 Hädaabi merel ja piiriveekogudel
  10. S10 PPA vastutusvorm
  11. S11 Meremärgid
  12. S12 Leppemärgid
  13. S13 COLREG 1972
  14. S14 COLREG kokkuvõte
  15. S15 Navigatsioon
  16. S16 Sisevete reeglid LSLK ja CEVNI
  17. S17 SRC loeng
  18. S18 A4-spikker
  19. S19 SRC meresidekanalid, versioon 01.09.2026
  20. S20 Symbols and Abbreviations, Chart 5011
  21. S21 Lühendite selgitused
  22. S22 SRC standardfraasid, PPS-esitlus
  23. S23 SRC SMCP-harjutus, PPS-esitlus
  24. A1 Meresõiduohutuse seadus, redaktsioon 01.10.-31.12.2026
  25. A2 Väikelaeva varustusmäärus, kehtiv alates 10.11.2025
  26. A3 Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord, alates 03.05.2026
  27. A4 Resuscitation Council UK: täiskasvanu elustamine, 2025
  28. A5 ERC: elustamise eriolukorrad, 2025
  29. A6 Riigikantselei: laevaõnnetus
  30. A7 Keskkonnaagentuur: mereilm
  31. A8 US Coast Guard: Navigation Rules Handbook, 2024
  32. A9 IMO resolutsioon MSC.496(105)
  33. A10 IMO Standard Marine Communication Phrases, A.918(22)
  34. A11 Transpordiamet: laevaliikluse korraldamine
  35. A12 EL direktiiv 2013/53/EL, lisa I
  36. A13 Riigipiiri seadus, 2026 redaktsioon
  37. A14 IALA: Maritime Buoyage System, R1001

Täiendavad kontrollallikad